Kommune Qeqertalik nutaamik Kommunaldirektørissarsiorpoq

Kommunimi nukittuumik angusaqarluarusuttumi immikkullu unammilligassaqarfiusumi siuttoorusuppit? Suliffeqarfimmik innuttaasunut pingaarutilerujussuarmi aqutsisoorusuppit – aammalu politikkikkut aalajangikkat piviusunngortillugit tigussaasunngortikkusuppigit?


Kommune Qeqertalik ersarissumik piumassuseqqortuumillu kommunaldirektørissarsiorpoq kommunip inuussutissarsiutitigut pingaartillugit ineriartortitsiffigerusutaasa siuariartortinneqarnissaannik qulakkeerinnissinnaasumik aammalu sulianik sullissinermik, ingerlatsinermik aningaasaqarnermillu nukittunerulersitsisinnaasumik.


Kommune ineriartortoq

Kommune Qeqertalik 6.500 miss. inoqarpoq illoqarfinnut sisamanut – Aasiaat, Qeqertarsuaq, Qasigiannguit aamma Kangaatsiaq – kiisalu nunaqarfinnut arfineq pingasunut siammarsimasunik. Kommuni nunami isorartuumi inissisimavoq, angalaniarnikkut pissutsit isorartussutsillu ataatsimoornissap kimiganut suleqatigiinnissamullu annertuumik immikkut unammillernartarlutik.


Kommuni siunnerfilimmik suliaqarpoq kommuni tamakkerlugu inuunerissaarnerup nukittorsarnissaanut, nunassiffissatut inuussutissarsiornikkullu ineriartortitsiffissatut tunngavissinniarlugu. Inoqarfiit ataasiakkaat immikkuullarissumik periarfissaat atorluarniarneqarput – assersuutigalugu takornariartitsineq ilisimatusarnerlu Qeqertarsuarmi, kulturikkut sunngiffimmilu sammisassaqartitsinerit Qasigiannguani, kiisalu Kangaatsiami nunaqarfinnilu pimoorussineq aalisarnerlu. Avannaani Aasiaat umiarsualivittut pingaarnertut atorneqarpoq kommunimilu tamarmi inerisaanissamut periusissiami immikkut pingaarutilittut inissisimalluni.


Kommuni tamakkerlugu isumaginninnikkut suliassaqarfik pingaartinneqartorujussuuvoq, siunnerfilimmillu suliniutigineqarput pitsaassuseq, aningaasaqarneq piujuartitsinermik aallaavilik tamakkiisumillu isiginnilluni suliniuteqarnerit.


Akisussaaffik suliassallu

Kommunaldirektøritut allaffissornermi aqutsinermi qullersaavutit qaninnerpaamillu borgmesterimut kommunalbestyrelsimullu siunnersortaallutit. Qullersatut akisussaaffigissavatit aningaasaqarnermik aqutsineq, periusissiorluni aqutsineq aamma ingerlatsiviit akimorlugit ataqatigiissaarineq. 


Suliassarissavatit:

  • Kommunip politikkikkut anguniagaasa atuutsinneqarniarnerini sammiviliinissaq.
  • Borgmesterimut, kommunalbestyrelsimut ataatsimiititalianullu siunersioqatiginnittarnissaq.
  • Suliffeqarfiup sulinerani sinaakkutissat ersarissut aaqqissuussaanerlu pilersissallugit – pingaartumik inunnik isumaginninnerup iluani.
  • Aningaasaqarnikkut akisussaassuseqarneq ikorfartussallugu aammma isumalluutit suliassallu akornanni oqimaaqatigiinnissaq qulakkiissallugu.
  • Kommunip tamakkiisumik ineriartortinneqarnerani ingerlatitsisuussallutit – inuussutissarsiorneq, takornariartitsineq, nunassinneq aamma Aasiaat umiarsualiveqarfittut atuuffeqarnera pingaartillugit, kiisalu nunat tamalaat akornanni suleqatigiinnissamut periarfissat.
  • Kommunimi piginnaasaqassutsimik suliamullu ilisimasaqassutsimik nukittorsaaneq.
  • Suliffeqarfiup ataatsimoortup nunami isorartoorujussuarmiittup ataqatigiissinnissaanik qulakkeerinninneq.
  • Illoqarfiit nunaqarfiillu akimorlugit najukkami oqartussaaqataanermik innuttaasunillu akuutitsinermik tapersersuineq.
  • Aqutsisunik pikkorissunik sulisunillu immikkut piginnaasalinnik sulisussarsiniarnermi tigumminniinnarnissamilu peqataaneq.
  • Suliffeqarfimmik nukittuumik ingerlalluartumillu, politikkikkut anguniakkanik sullissinermilu pisussaaffinnik tapersersuisumik, pilersitsineq.
  • Qinikkat, innuttaasut sulisullu akornanni pitsaasumik akimullu ersittumik attaveqaqatigiinneq ikorfartussallugu.


Pisortamik ujarlerpugut:

  • Kandidatitut qaffasissusilimmik tulluartumik ilinniagaqarsimasumik, aamma suliffeqarfimmi politikkikkut aqunneqartumi aqutsinermik qajannaatsumik misilittagalimmik.
  • Nunatsinni kommunini assigisaaniluunniit misilittagaqarsinnaasumik, aammalu politikkikkut, allaffissornikkut najukkamilu inuiaqatigiit akornanni sunniivigeqatigiinnermik paasinnittumik.
  • Periusissiorluni aqutsinerup aamma ulluinnarni ingerlatsinerup angusaqarfiusup akornanni suunniivigeqatigiinnermik qularnaatsumik paasinnittumik – aammalu ungasinnerusoq isigalugu politikkikkut anguniakkanik ulluinnarni suliffeqarfiup iluani tigussaasumik piviusunngortitsiartuaarsinnaanermik piginnaasalimmik.
  • Periaatsinik allanngortiterinernik ineriartortitsillunilu pilersaarutinik ingerlatsinermik misilittagalimmik.
  • Nunatsinni pissutsinik itisuumik paasinnittumik aamma oqaatsinik pisariaqartunik atuisinnaasumik – kalaallit oqaasii ilanngullugit.
  • Ersarissoq, iliuuseqarumatooq akuutitsisorlu – peqatigitilluguli angusaqarusuttoq iliuuseqarnissarli pisariaqalerpat aalajangiisinnaassusilik.
  • Sulisut aqutsisullu kajumitsillugit suleqatigisinnaassavai, suliffeqarfillu tamakkerlugu attaveqaqatigiinnermut, suleqatigiinnermut aamma siumukarnermut isumassarsisitsisinnaassalluni.
  • Suliffimmi pissutsini allanngorartuni inooqataasinnaaneq tatineqarnerullu nalaani tamakkiisumik isiginnissinnaanermik attassiinnarsinnaaneq, periusissiorneq ulluinnarnilu ingerlatsineq oqimaaqatigiissinniarlugit.
  • Attaveqarsinnaanermut piginnaasaqarluarnissaq suleqatigiinnernillu pitsaasunik pilersitsisinnaanissaq.
  • Pinerluuteqarsimannginnermik takutitsisinnaanissat piumasaqaataavoq.


Makku pissavatit:

  • Pisortatut atorfik sunniuteqarfiusorujussuaq qanittumillu borgmesterimik kommunalbestyrelsimillu suleqateqarfiusoq.
  • Kommunimi unammilligassaqarfiullunilu periarfissanik angisuunik peqarfiusumi immikkut malunnaatilimmik suliaqarnissamut periarfissaq.
  • Politikkikkut suliffeqarfimmilu aqutsisut pimoorussisut qanittumik suleqatiginissaat.
  • Kommunimi isumalimmik aqutsisutut akisussaaffik, suliatit innuttaasut ulluinnarni atugaannut toqqaannartumik – aamma inuiaqatigiit issittumi kulturigissaarluartumilu ineriartornerannut sunniuteqartut.
  • Ataatsimoorfiusumik aqutsinermik suliassaq, periusissiorlutit allanngortiterillutillu siuttuuffigisassat, illuatungaatigulli aamma ulluinnarni patajaatsumik ingerlatsineq qulakkeerniagassaralugu, inoqarfinni imminnut ungasittumi inissisimanerat pissutigalugu unamminartortaqarsinnaasartumi.
  • Ineriartortitsiniarluni pilersaarutinut pingaaruteqartunut siuttuunissamut periarfissaq – pingaartumik inuussutissarsiorneq, nunassissinnaaneq isumaginninnikkullu suliassaqarfik immikkut ukkataralugit.


Makku neqeroorutigaagut:

Atorfik akissaasersorneqassaaq pisortanut isumaqatigiissut nutaaq 12. juni 2025-imeersoq malillugu.


Atorfik akissaateqarfimmi LR 39-mi inissisimavoq. 1. april 2025-imi akissarsiat ima isumaqatigiissutigineqarnikuupput akissarsiat immikkoortui aalajangersimasut ilanngullugit qaammammut 85.957 ukiumullu 1.031.484.


Atorfik piffissami killileriikkami isumaqatigiissutigineqarsinnaavoq.


Najugaqarfissaq pilerinartoq atugassiissutigineqassaaq.


Akissarsianut atorfeqartitaanermullu tunngasutigut piumasaqaatit, taakkununnga ilanngullugit atorfinikkiartorluni soraarlunilu angalanermut aamma pequtit nassiunneqarnerinut akiliunneqarsinnaatitaaneq, Namminersorlutik Oqartussat aamma pineqartup kattuffiata isumaqatigiinniarsinnaatitaasup akornanni isumaqatigiissutit piffissami atorfiniffiusumi atuuttut naapertorlugit pissapput.


Qinnuteqarneq atorfinitsitsiniarlunilu suliap ingerlanissaa

Atorfinitsitsiniarluni suliaq isumagineqassaaq Thomsen Consultingimit. Qinnuteqarnissamut killigitinneqarpoq ulloq 15. august 2025 nal. 12.00. Kommune Qeqertaliup kissaatigaa, kommunaldirektørinngortussaq isumaqatigiissuteqarnikkut sapinngisamik piaartumik aallartissasoq. 


Atorfinitsitsiniarnerup ingerlanissaa pillugu apeqqutitssaqaruit Niels Thomsen attavigisinnaavat, uku aqqutigalugit +299 586636 / +45 5432 8408 imaluunniit niels@thomsen.gl


Atorfimmut atatillugu apeqqutissaqaraanni HR-chef Anja Jensen attavigineqarsinnaavoq uku aqqutigalugit, oqarasuaat +299 387015 imaluunniit e-mail anja@qeqertalik.gl

Qinnuteqarnissamut killissarititaasoq: aggustip 15.-at, 2025